Selleks, et meil oleks kergem aru saada, et mida ja kuidas me oma projekti käigus õppisime, otsisime me erinevaid huvitavaid meetodeid, et noortekohtumise päevade jooksul teha eneseanalüüsi.
Otsustasime enda sportmängude alaste teadmiste mõõtmiseks kasutada lihtsat meetodit, kus kasutasime plakatipaberit, markereid ja post it kleebitavaid märkmepabereid.
Esimesel noortekohtumise päeval panime nende pallimängude teemalised tühjad plakatid laudadele ning kasutasime kohvikumeetodit, mille käigus segagrupis (eesti ja vene noored segamini) liiguti ühe teemaplakati juurest mingi aja pärast teise juurde ning kirjutati markeritega plakatitele, et mida nad juba nende mängude kohta teadsid. Plakateid täiendati pärast seda, kui selle nimelises õpitoas oli käidud ning selle mängu mängimise ja reeglite kohta teadmisi juurde omandatud. Näiteks, kui ühel päeval õpiti korvpalli reegleid, strateegiaid ja korvpalli praktiliselt mängima, siis tolle päeva õhtul täiendasid noored märkmepaberite abil plakateid uute teadmistega ning tõmbasid maha need väited, mis olid varasemate teadmiste käigus plakatile sattunud, kuid osutusid hoopis valeks. Nõnda on plakatitelt silmaga nähtav, et milliseid uusi teadmisi pärast õppimist plakatile juurde lisatud sai ning kuidas noorte teadmised sellest mängust grupina muutusid.
Igal õhtul toimus eneseanalüüs ja isiklikul tasandil pädevuste analüüs oma õpipäevikus. Õpipäeviku siseküljele oli kleebitud noore jaoks küsimused, millele vastata ja lausete algused, mida lõpetada.
Mõnel õhtul kasutasime aga küsimuste asemel vahelduseks ka muid meetodeid.
1) Käe meetod:
See nägi ette käe kuju joonistamist oma õpipäevikusse ning igale sõrmele ja peopessa analüüsitava kirjutamist.
Eeskujuks oli plakatile joonistatud näidis, millel olevatele küsimustele pidid noored oma vihikus vastavatele sõrmedele ja peopesale vastama.
Alustades pöidlast tuli kirjutada eneseanalüüsi käigus järgnevat:
PÖIAL - Kus ma õppisin?
NIMETISSÕRM - Kuidas ma õppisin?
KESKMINE SÕRM - Mida ma õppisin?
NIMETU MATS - Kellega koos ma õppisin?
VÄIKE SÕRM - Millised emotsioonid õppimisel kaasnesid?
PEOPESA - Kus ma õpitut edaspidi kasutada saan?
2) Vabriku meetod:
Õppimisprotsessi võrreldakse vabrikuga, mille toimimiseks on vaja erinevaid vahendeid. Nõnda tuleb analüüsimiseks panna kirja oma õppimisprotsessis toimunu, et saada aru, kuidas on õpiprotsess toiminud. Analüüsiks kirjutas igaüks oma õpipäevikusse üles vastused vabriku küsimustele:
TOORAINE - milliseid isiklikke ressursse panustasin täna õppimisprotsessi?
MASINAD - millises keskkonnas õppimine toimus?
PERSONAL - kes olid õppimisega seotud?
PRODUKT - mida ja kuidas õppisid?
SEADMETE OPERAATOR - kuidas end õppimise ajal tundsid?
MÜÜK JA TURUNDUS - mis on sinu õppimisprotsessi väärtus ja kus on kogemus edaspidi kasulik?
Arendatavate pädevuste isiklikuks analüüsiks kasutati igal õhtul pisut erinevat meetodit. Järgnevalt väike kirjeldust kasutatud meetodite kohta:
Noortele anti pädevuste nimedega joonised ning nad kleepisid need oma vihikutesse ja kirjutasid iga pädevuse nimetuse juurde, et millise tegevusega nad tollel päeval ja kuidas täpsemalt seda pädevust endas arendasid.
Mõlema Noortekohtumise käigus kasutasime oma pädevuste arendamisest üldise ülevaate saamiseks kahte vahvat meetodit.
Iisakus kasutasime pädevuste arendamisest üldise ülevaate saamiseks pädevuste pilve. Pädevuste pilve puhul iga pilve osa kujutab ühte noortekohtumise päeva. Iga pädevus, mida on planeeritud antud projektis arendada, on kujutatud erinevat värvi tilkadena (nt õppimispädevus roosa tilk, eesti- ja võõrkeelepädevus kollane tilk jne). Iga noor kleepis iga päeva lõpus antud päeva peale need tilgad, mis pädevusi ta tolle päeva tegevustega arendas ning kirjutas tilga peale antud tegevusega, mille käigus pädevuse arendamine toimus. Igaüks võis valida nii palju tilkasid, kui ta ise soovis. Noortekohtumise lõpus sai vaadelda nii iga päeva pädevuste arendamist eraldi kui ka kogu Noortekohtumise pädevuste arendamist koos tervikuna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar